Hea Alguse võrgu seminar-nõupidamistel on esile kerkinud lasteaia töökorralduse küsimused. Lasteaias on oluline meeskonnatöö. Ühes rühmas töötavad kaks õpetajat ja õpetajaja abi. Hea Alguse rühmades alustasime kohe alguses 1994 aastal meeskonnakoolitusega. Meeskonnaks kasvamine vajab aega ja õppimist. Ideaalne on muidugi olukord, kus kohe iseenesest kõik sujub.
Töökorraldus lasteaias ja meeskonnatöö on väga tihedalt seotud. Õpetajate ja õpetaja abi koostöö rühmas, aga ka kogu maja personali koostöö on laste huvides oluline. Kõik täiskasvanud on lastele eeskujuks. Ühised kasvatuspõhimõtted ja väärtused on iseendast mõistetavad. Reeglid ja kokkulepped kujunevad koos lastega. Hea meeskonnatöö on ka lastevanematega koostöö aluseks.
Suur vastutus ja kohustus on juhtkonnal kujundada asutuse sisekliima selliseks, mis võimaldab igal töötajal end tunda osalisena laste huvides tegutsemises.
Sõimerühmas on lapsi liiga palju, isegi siis kui suudaksime kolm inimest koos tööle panna ühel ajal. Hea Alguse lasteaiad on töökorralduse paindlikumaks ja lapsest lähtuvaks muutmisega tegelenud juba aastaid. Vajalik on aus nn. “päeva pildistus”, et vaadata kuidas paremini tööd korraldada. Hea Alguse mudelrühmade õpetajad ja osaliselt ka õpetaja abid on läbinud kursuse “Avatud töökeskkonna loomine”, kus otsitakse lahendusi töökorralduse osas. Samuti käsitletakse õpetaja enesearendamise, enesetäiustamise ja meeskonnatöö küsimusi. Oleme selles staadiumis, et kogume töökorralduse ja meeskonnatöö parimaid praktikanäiteid, et neid tutvustada meie koolituste kaudu.
Näide Pärnu Päikesejänku lasteaiast õppealajuhataja Maret Põllustelt:
Lapse arengu toetamine lasteasutuses on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteaia juhataja ( direktor) – nii seisab koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas. Järjest enam õpetajaid kaasab õpetaja abi õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisesse, et oleks võimalik tähelepanu pöörata igale lapsele. Hea Alguse võrgu Pärnu (aineühenduse) õpetaja Reet Lillemaa eestvedamisel võeti just seetõttu käesoleva õppeaasta teemaks „Meeskonnatöö rühmas lapse arengu toetajana“. Õpetaja Eda Laur Tralli lasteaiast selgitas välja meeskonnad, kelle sooviks on koostöö arendamine lapse arengu toetamiseks. Novembris toimus Pärnu Päikesejänku Lasteaias kaks selleteemalist koolituspäeva, millest esimesel olid sihtrühmaks õpetaja abid ja teisel sama rühma õpetajad ning asutuse majandusjuhataja. Koolituse tulemusel teadvustati paremini õpetaja abi rolli õppe- ja kasvatusprotsessis, võimalusi edukaks meeskonnatööks ning selgitati välja vastastikkused ootused. Selle põhjal soovitati meeskondadel hinnata, mis rühmas juba toimib ja mida saab parendada. Huvitav oli see, pandi kirja hulga senini välja ütlemata ootusi nii õpetajate kui ka õpetaja abide poolelt.
Koolituse tulemusel innustusid õpetajad rohkem abisid kaasama ja suurenes õpetaja abide huvi osaleda laste tegevuse suunamises ja koos tegutsemises.
Et teada saada rohkem hästi toimivast töökorraldusest Päikesejänkus, kutsuti ellu nn “töövarjupäev”, mille sisuks oli Päikesejänku õpetajaabi tööpäeva jälgimine vastava küsimustiku abil. Tööpäeva analüüsist selgus, et juba ainuüksi osapoolte heast tahtest sõltub palju töökorralduse muutmiseks rühmas. Seejuures on väga tähtis juhtkonnapoolne abi ja toetus.
Järgmise ümarlaua teemaks on vahetada kogemusi, kuidas meeskonnatöö lapse arengu toetamiseks vahepealsel perioodil sujus, mis õnnestus paremini ja millised olid probleemid.
Veebruari kuu võrgus kujunes mõttevahetus õpetaja väärtustamise teema ümber.
Väärika lapse – tulevase väärika Eesti kodaniku kasvamise jaoks on vaja väärikat õpetajat inimväärse palgaga.
Õpetajad võtavad hoogu streigiks palga tõstmise nõudega. Nii võib lugeda meedia kaudu tulnud sõnumitest. Üksikud arvamuslood on pigem kellegi poolt või vastu. Õpetajate töökoormus ja kohustused tõusevad, kuid õiguste pool jääb järjest õhemaks. Probleemide ennetamise asemel hakkavad need kuhjuma ja õpetaja tunneb end olevat suletud ringis.
Õpetaja , eriti hea õpetaja, tunneb väga suurt vastutust homse päeva eest. Samas näeme iga päev enda ümber, et lasteaiad ja koolid peavad reformide keskel toime tulema ülevalt poolt algatatud kavadega. Näiteks kodanikualgatused, kus lapsevanemad koguvad allkirju, ei panda tähelegi.
Nii ei jäägi muud üle, kui minna steikima palga nimel, kuigi palk on tagajärg, mitte otsene põhjus ise. See tähendab, et õpetaja tööd ei väärtustata piisavalt .
Õpetajad ütlevad, et õpetajat ei väärtustata. Õpetajatöö tunnustaminegi on mõnel pool muutunud formaalseks.
Miks siis ikka streik, aga mitte rahulik arutelu või läbirääkimised? Selle koha peal arvati, et keegi ei kuula õieti ega loe, mis kirjutatakse või arvatakse. Või pigem valatakase õli tulle halvustades mõne näite varal kogu lasteaiandust(vt PM Appikarje riigi poole). Ega siis ei jäävatki muud üle kui rääkida selles keeles, mida ollakse sunnitud kuulda võtma, mis ärataks laiemat kõlapinda ühiskonnas.
Õpetaja tööst tuleb rohkem rääkida, otsida koos lahendusi.
Seda me Hea Alguse võrgus üritame. Võrgus üleskerkinud mõtted jõuavad koolituste kaudu õpetajateni. Õpetajad peavad välja jõudma sellest ringist, kus kõik välised tegurid üle pea teda mõjutavad. Hea Alguse seltskonnas ringleb üks OK sarnane lühend – see on OP(loe:oma pea).
Näide projekti algataja ja juhi Liivi Türbsalilt
Hea Algus peab väärtuskasvatustööd koolis ja lasteaias väga oluliseks.
2011. aastal osalesid 45 haridusasutuse meeskonnad: õpetajad, lapsevanemad ja haridusjuhid VÄÄRTUSTE VÕRGU projektis, mida toetas Avatud Eesti Fond
Koolitused toimusid Tartus, Tallinnas, Pärnus, Põlvas ja Jõhvis. Projekti kaudu õpiti tundma kõigi osalejate ning vabariigi väärtuskasvatustöös tunnustust leidnud haridusasutuste: Mammaste algkool-lasteaia, Pärnu Päikesejänku lasteaia ja Hea Alguse Koolituskeskuse kogemustel põhinevaid ideid. Projekti raames koguti sadu näiteid ja edulugusid erinevatest koolidest ja lasteaedadest. Eesmärgiks oli sõnastada väärtuskasvatustöö läbiviimise näited nii, et neid saaksid kasutada paljud õpetajad ja lapsevanemad, kes peavad oluliseks heade ideede rakendamist praktikasse.
`Väärtuste võrgu` jätkuna algatas Tartu Pääsupesa Lasteaed koostöös meie koolituskeskusega uue projekti `Samm-sammult ja üheskoos väärikamaks`, mida samuti toetas Avatud Eesti Fond. Selle projekti käigus süstematiseeriti kogutud näited ja vormistati need raamatuna- juhendmaterjalina kasutamiseks koolis, lasteaias või kodus. Projekti eestvedajateks olid õpetajad Kadri Velner ja Evelin Pettai, koostööd tegi kogu Pääsupesa lasteaia meeskond. (Tartu Pääsupesa lasteaed sai TÜ Eetikakeskuse poolt tunnustuse kui väärtuskasvatuslasteaed 2010). Ühiselt valmistati nn sõnumiga väärtuste kotid, mis ühelt poolt sümboliseerivad põlvkondade vahelist sidet ja austust ning teiselt poolt annavad ülevaate olulistest väärtustest ja nendeni jõudmise võimalustest. Õppematerjali kogumiku said endale kõik projektis osalenud asutused, jagatud ideed on aga kasutamiseks kõigile.
